Artikli autori legitiimsus.
Olen olnud koolitusturul tegev 40+ aastat, enamik aja sellest rahvusvahelises TOP 20 koolitajas maailmas Mercuri International https://mercuri.ee/ , aga ka Eesti Majandusjuhtide Instituudis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Olen töötanud paljude firmadega Eestis ja väljaspool. Olen Eesti Mercuri juhtiv partner ja olnud 10 aastat regiooni juht Mercuri Business Development OY tegevjuhina Soomes, kuhu kuulusid Eesti. Läti, Leedu, Ukraina, Venemaa, Moldova, Valgevene. Et siis piisav kogemus tellijatega kohtumistest, et sõna võtta. Tausta uuringuks: https://www.linkedin.com/in/kaidovestberg/
Mis teeb muret? Emotsiooni fetiš.
Mitmed personalijuhid on pakkumuse disaini kohtumistel ütelnud, et ootavad koolituselt emotsiooni ja inspiratsiooni osalejatele. On koolitajaid, kes eel kõigele sellele keskenduvad. Emotsioonil on kindlasti oluline roll käitumise muutmisel.
Mida firmade omanikud ja juhid ootavad täiskasvanute koolituselt? Ikka paremaid äritulemusi. Seda aga saavutame vaid oma käitumise muutmisel. Vaatame käitumise muutmise protsessi etappe.
Uskumused
Meil kõigi on oma arusaam maailma asjadest, s.o. paradigma või USKUMUSED. Me usume vaktsiinide kasulikkusesse või kahjulikkusesse. Vastavalt sellele TAJUME meie ümber toimuvat. See tekitab meis erinevaid EMOTSIOONE. Kas täiskasvanu koolitus peaks siin lõppema? See on ohtlik, kuid ka populistlik eriti täna. Emotsioonide loomisele on keskendunud mitme usu ja ka koolituse koolkonnad.
Nelipühaliste usk ja emotsioonid
Emotsionaalsed elemendid ei ole juhuslikud, vaid integreeritud osaks nelipühilaste teoloogiast ja praktikast. Need teenivad nii koguduse liikmete vaimset tuge kui ka kogemuse autentse tunde loomist, mida peetakse Püha Vaimu tegutsemise märgiks. Samas on kriitikud tõstatanud küsimusi, kas sellised emotsionaalsed praktikad võivad mõnikord pigem manipuleerida tundeid kui tõeliselt peegeldada vaimset kogemust.
Saientoloogia
L. Ron Hubbardi saientoloogia on 1950. aastatel loodud religioosne ja filosoofiline süsteem, mis keskendub inimese vaimsele arengule ja enesetäiendamisele. Selle süsteemi eesmärk on saavutada vaimne vabadus ja valgustatus, puhastades end kahjulikest mälestustest ja traumadest, mis takistavad inimese vaimset kasvu. Ka Eestis on seda püütud ja püütakse juurutada.
Organisatsioon ise näeb end nii religioosse kui ka praktilise abivahendina, mis pakub lahendusi nii vaimsetele kui ka igapäevaelu probleemidele. Kuid kriitikud peavad saientoloogiat vastuoluliseks ja süüdistavad seda tihti manipuleerimises ja liikmete rahalises ärakasutamises.
Emotsiooni fetiš
Tänapäeva ühiskonnas on emotsioonid muutunud müügikõlblikuks kaubaks ja kultuuriliseks mõõdupuuks. Positiivsete tunnete pidev taotlemine ning eneseväljenduse rõhutamine on võtnud fetišistlikud mõõtmed, kus emotsioonidest on saanud midagi ihaldusväärset ja objektiivne mõõdik inimliku väärtuse hindamisel. Samas võib emotsioonide liigne ületähtsustamine ja nende pidev otsimine viia eneseabituseni, mis pigem takistab enesearengut ja sügavamat arusaama iseendast.
Sõna „fetiš“ viitab objektile, millele omistatakse liialdatud väärtust või tähendust. Kui me räägime emotsiooni fetišist, siis peame silmas emotsioonide – eelkõige positiivsete tunnete nagu rõõm, õnn ja rahulolu – ületähtsustamist ja nende pidevat otsimist. Meedias ja popkultuuris kujutatakse õnne sageli saavutuse ja edu kõrgeima eesmärgina, mis teeb sellest püüdluse enda olemuse keskpunktiks. Sotsiaalmeedias jagatud positiivsed ja sageli idealiseeritud pildid loovad illusiooni, et emotsioonid on midagi püsivat ja saavutatavat, mitte mööduv osa inimkogemusest.
Emotsiooni fetiš ja eneseabitus
Ühiskonnas on levinud arusaam, et positiivsed emotsioonid on edu ja õnne mõõdupuu ning et nende saavutamiseks tuleks pidevalt püüelda. Kuid kui selline lähenemine muutub kinnisideeks, võib see viia eneseabitusse – seisundisse, kus inimene tunneb end võimetuna oma elu üle kontrolli haarama või oma tundeid juhtima.
Eneseabitus tekib siis, kui inimene loodab, et teatud emotsioonide saavutamine lahendab kõik probleemid ja täidab elutühjuse. Kui inimene ei suuda selliseid tundeid kogeda või nende hoidmine osutub raskeks, tekib frustratsioon ja pettumus. Paraku ei ole positiivsed emotsioonid püsivad – need on oma olemuselt ajutised ja muutlikud. Nii võibki inimene sattuda lõksu, kus ta otsib pidevalt välist lahendust sisemistele probleemidele, selle asemel et tegeleda emotsioonide allikatega või mõista, et täiuslik emotsionaalne tasakaal ei ole reaalne ega kättesaadav eesmärk.
Emotsiooni fetiš võib viia eneseabituseni, kus inimene tunneb end pidevalt ebapiisavana ja võimetuna saavutada ideaalset emotsionaalset tasakaalu
Käitumise muutus
Emotsioonist üksi ei piisa. Vaid teistmoodi tegemisel saavutame teistsuguseid tulemusi.
„Hullumeelsus on teha sama asja ikka ja jälle, oodates teistsuguseid tulemusi.”
Väidetavalt Albert Einsteini tsitaat
Täiskasvanute koolituse peamine eeesmärk on TULEMUSTE muutus läbi käitumise muutuse, mida saavutatakse läbi pädevuse.
Saavutatud tulemused loovad emotsioone
Me peame õppima ise oma tulemustest saadud emotsioone nautima. Saavutatud TULEMUSED mõjutavad meie uskusmusi ja käitumise muutuse protsess algab taaskord.
