Hommikukohvi ajal on mõnus mõtteid mõlgutada ning eriti tore on, kui saab oma mõtteid kellegiga jagada. Mercuri hommikukohvi üritused on just sellised, kus tulevad kokku inimesed, kes soovivad hommikukohvi teemadel mõtteid vahetada ning vaadata, kas antud teemad sobiksid nende ettevõtetesse koolitusteemadeks.
Happynomicsi teemalisel hommikukohvil tutvustati õnnemajanduse mõtteviisi. Selle termini võttis kasutusele esmakordselt Briti majandusteadlane Richard Layard 2005 aastal oma raamatus “Happiness: Lessons from a New Science.” Layard jõuab järeldusele, et õnnel on oluline mõju nii üksikisikule kui ka ühiskonna heaolule tervikuna. Ta toob oma raamatus näiteid, et õnnelikumatel inimestel on tervislikum elustiil ning neile pakub nende töö rohkem rahuldust.
See on ilus mõtteviis, kuid happynomicsi hommikukohvil osalejad tõstatasid asjaliku küsimuse – kes vastutab töötaja õnnetunde eest – kas töötaja ise või ettevõtte peab panustama töötaja õnnetundesse, et töötajal silmad säraksid? Paljud ettevõtted viivad juba läbi rahulolu küsimustike, parendavad vastavalt võimalusele töötajate töötingimusi, kuid ikka on töötajate seas rahulolematust. Kuidas siis suurendada töötajate õnnetunnet, et nad oleksid produktiivsemad ning tervemad, nii nagu briti majandusteadlane Richard Layard oma raamatus kirjutab. Hommikukohvil osalejad jõudsid realistlikule järeldusele, et 80% rahulolust ja õnnetundest on töötaja enda vastutada. Ettevõte ei saa töötajale õnne südamesse tuua, ega ettevõte ei ole lõbustuspark, et tööpäeva lõppedes on töötaja väsinud, kuid õnnelik. Töötaja ise peab enda jaoks läbi mõtlema olulised teemad nagu milline on tema isiksus, milline töö sobiks talle ning miks ta teeb seda tööd, mida ta parasjagu teeb. Töötajal endal peab olema selgus oma sisemisest motivatsioonist tööd teha ning vastutus oma tunnete eest. Igas töös on midagi meeldivat ning iga töö sisaldab „piprateri“.
Kuid hommikukohvil osalejad leidsid, et 20% töötaja töisest rahulolust ja õnnest sõltub tööandjast. See protsent pole küll suur, kuid midagi saab ikka ära teha, et töötajad oleksid tööl õnnelikumad. Hommikukohvil osalejad ütlesid, et need on ammu tuntud asjad, mis teevad töötajad õnnelikumaks, nagu
Positiivse tagasiside andmine
Isiklik suhtlemine töötajaga
Vastavalt võimalusele töötingimuste parandamine
Vastavalt võimalusele paindlik tööaeg
Kuid leiti ka, et ega töökoht ei ole vaimse tervise teraapiakeskus, kus ei tohiks olla pingelisi situatsioone. Samuti seati eestlaslikult kahtluse alla – kui palju peaks juhataja või töökaaslased teadma töötaja eraelust ning kui palju ikkagi on austama töötaja privaatsust?
Hommikukohvi happynomicsi arutlused olid asjakohased, sest teema oli intrigeeriv ning õnnetunne on väga subjektiivne.
Aitäh kõigile happynomicsi hommikukohvist osalejatele!
