Keegi ei saa targemaks õppides; targemaks saab mõeldes ja mõtestades (Ülo Vooglaid, Elanikust kodanikuks, 2019)
Infoühiskonnas ei ole meil vaja asju pähe tuupida, vaid pigem mõista. Mõistmiseks ehk targaks saamiseks tuleb meil leida seoseid, mille metafoorina on kasutatud ka terminit sildu. Sildade äratundmine, märkamine ja ka loomine on õppimise juures üha olulisem. Täiskasvanute õppimise ja koolitamise puhul tõstatub sildade teema veelgi enam. Täiskasvanutena on meil olemas oma arvamus ja kogemus, mida uue õppimisel kõrvutame ehk siis otsime sildu.
Koolis käime me umbes 20 aastat, hiljem üle 40 aasta me õpime täiskasvanutena töö juures ja kõrval. Vaid koolis saadud tarkusega tänapäeval ei ole enamikes ametites võimalik hakkama saada. Täiskasvanute õppimist ja õpetamist uuriv teadus andragoogika saab meie elus üha olulisemaks. Ja nii nagu õppimisel otsime sildu targaks saamiseks nii tuleb ka andragoogikal targaks saamiseks näha, leida ja luua erinevaid sildu.
On olemas mitmeid pädevusi, mida läheb meil vaja oma töö tegemiseks, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, keeled, projektijuhtimine, müümine jms. Siia alla kuulub ka täiskasvanuna õppimine ja teiste täiskasvanute (kolleegid, klientide jt.) koolitamine. Andragoogika reeglina saab olla teine eriala lisaks põhierialale, mida sa õpid ja koolitad. Kui sa juhtumisi õpetadki andragoogikat, siis piisab vaid sellest erialast. Seepärast on üks oluline sild koolitatava teema ja koolitamise enda vahel. Siin võib esitada küsimuse: kumb on siis olulisem, kas valdkonna tundmine või koolitamine. Mõlemad on kindlasti olulised, kuid keerulisema valdkonna puhul lihtsalt vajab selle selgeks saamine oluliselt rohkem aega.
Õppiv Eesti kui heaolu saavutamise vahend ja konkurentsieelis
Eestis me räägime täna roheriigist ja digiriigist. Kuid tuleviku konkurentsiolukorrast vaadatuna muutub ühe olulisemaks meie inimeste õppimisvõime ja tahe. Miks me räägime nii vähe Õppivast Eestist? Selle saavutamine võtab kindlasti aega, kuid võib saada väga oluliseks konkurentsieeliseks. Lugedes Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, saame tõdeda, kui vähe pöörame tähelepanu täiskasvanute õppimisele ja koolitamisele teiste teemadega võrreldes.
VII Koolitajate mittekonverentsi Andragoogilika töötoas Andragoogilised sillad arutame sel teemal lähemalt. Aule Kink Häädemeeste Keskkoolist ja Ingrid Vetka Tartu Ülikooli Narva kolledžist aitavad meil märgata erinevaid andragoogilisi sildu. Seda kõike selleks, et olla veelgi paremad õppijad ja koolitajad ja arendada Õppivat Eestit.
Autorist: Kaido Vestberg on ärikonsultant ja koolitaja. Täiskasvanute koolitamise kogemus aastast 1985.
